Nagu Studio 54 Boogies Brooklyni, vaatavad selle elanikud imestusega tagasi

Disco’s Class '54 liikmed meenutavad oma 33-kuulist hiilgeaega ja öist maagiat.

Sulelistes maskides Bethann Hardison ja Daniela Morera koos disainer Stephen Burrowsiga Studio 54-s. See 1978. aasta foto on lisatud Brooklyni muuseumi saatesse Studio 54: Night Magic.

Teemantitolm pühiti üles juba ammu, kuid mälestuseks on jäänud hetk 1970. aastate lõpus, kui pankrotistunud linna rusude vahelt säras sära.

Seda hetke kutsuti Studio 54-ks ja isegi enam kui nelja aastakümne pärast püsib klubi spetsiifilise maagia aura. Stuudio 54, mis avati 1977. aasta aprillis tormilise peo ajal Steve Rubelli ja Ian Schrageri – kahe libeda, kuid inspireeritud promootori – ajal, oli Aladdini koobas, mis oli peidetud Midtowni pornopaleede keskele. Muutes vana teatri diskoks, kujundasid kaks meest ümber ka linna ööpildi, luues klubi, mis tõmbas võrdselt nii kuulsaid kui ka lihtsalt vapustavaid.

Kui miski varem ei sarnanenud Stuudio 54-ga – kus tõeline teemanditolm oli sageli laest eemale tõstetud, et langeda galaktikatevahelise lumena all olevatele tantsijatele –, näib kindel, et me ei näe enam selletaolisi. Tahtsime siin rõhutada visuaalset mõõdet, kunsti, fotograafiat, moodi, stsenograafiat, mis läksid korruselise ööklubi loomisel, ütles klubi kuraator Matthew Yokobosky. Stuudio 54: Night Magic, mis peaks kestma 5. juulini Brooklyni muuseumis. (Muuseum teatas neljapäeva hilisõhtul, et suletakse ajutiselt seoses murega koroonaviiruse pärast.) Tahtsime jäädvustada viisi, kuidas need erinevad esteetilised elemendid ühinesid, et luua keskkond, kus inimesed tundsid end tõeliselt vabalt, lisas hr Yokobosky – või vähemalt sama vabastatuna kui Bianca Jagger, kes juhatati 30. sünnipäeva puhul tantsupõrandale valge hobuse otsa. sünnipäevapidu.

See, kui elektrifitseeriv võis Studio 54 kogemus olla, selgus intervjuudest kümnete inimestega, kes klubi 33-kuulise hiilgeaja jooksul kogesid, viimastel segastel hetkedel enne omanike maksudest kõrvalehoidumise eest vangi langemist, klubi sulgemist ja ööelu muutis tundmatuseni surmav AIDS.

Pilt

Krediit...Dustin Pittman

Pilt

Krediit...Roxanne Lowit

Pilt

Krediit...Dustin Pittman

Pilt

Krediit...Adam Scull

JUDY LIGHT (teleajakirjanik) Peate meeles pidama, et linn oli madalseisus, kõikjal oli grafiti, probleem oli kuritegevus. See oli masendav ja keegi ei tahtnud siia tulla. Tavalise newyorklase jaoks oli selline lootusetuse tunne. Siis äkki avaneb see klubi ja see on nagu võlur Oz, kuid lavastab Federico Fellini. Kaks võlurit on Steve ja Ian ning kui uksehoidjast mööda pääsete, olete Yellow Brick Roadil.

NORMA KAMALI (moekunstnik, Ian Schrageri endine tüdruksõber) New York oli pankrotis, katastroof. Kõik olid lahkumas. Studio 54-s võisid kõik vabaneda hukust ja süngusest. See oli vastus, vabastamine, koht, kuhu võisid minna ja mitte tunda end ohustatuna. Keegi ei kavatsenud sind hukka mõista. Kõik tahtsid seal olla, et kogeda täielikku elevust.

RENNY REYNOLDS (maastikuarhitekt, peodisainer) Meil olid kolmnurksed platvormid, mis olid kaetud musta vaibaga, ees banketid. See oli must valgete prožektoritega ja tegime massiivseid roosasid pojenge.

RON GALELLA (fotograaf) Õhkkond oli nagu Hollywoodi komplektis. Külalisteks olid näitlejad. Nad esinesid.

ANTON PERICH (fotograaf, ajakirja Night: A Chronicle of New York After Dark väljaandja) Otsisin nartsissismi ja leidsin selle sealt. Pidin vaid sisse astuma ja kõik olid seal mahalaskmiseks valmis.

HARRY KING (kuulsuste juuksur) Käisin avaõhtul ilmselt üksi. Sinna jõudes mäletan, et mõtlesin: kui keegi viskaks siia pommi, oleksid kõik linna modellid, fotograafid, juuksurid, disainerid ja meigikunstnikud surnud.

RENNY REYNOLDS Esmaspäeval pärast avamisõhtut helises telefon. See oli Halston, kes küsis: Kas ma saan täna õhtul Bianca Jaggerile peo korraldada? Ma mõtlesin välja plaani. Ian läks Upper West Side'i talli ja leidis sealt valge hobuse. Oh! Calcutta! oli sel ajal Broadwayl ja me leidsime üles kõik mittetöötavad tantsijad ja panime nad esinema. Riputasime üle lava pika kangariba, mis moodustas kulbi, mille täitsime õhupallidega. Täpselt õigel hetkel läksid õhupallid lendu. Sellest õhtust on väga kuulus foto Biancast õhupallidega valgel hobusel. See foto läks viiruslikuks, kui viirust ei toimunud.

Pilt

Krediit...Rose Hartman

Pilt

Krediit...Dustin Pittman

MYRA SCHEER (raadiosaatejuht, Steve Rubelli endine assistent ja Studio 54 uksenimekirja hoidja) Ma ei töötanud seal veel. Töötasin reklaamiagentuuris. Mul olid sõbrad, kes töötasid Valges Majas ja ma helistasin Steve Rubellile ja jätsin sõnumi. Ta helistas tagasi ja ütles, et oleme kohal. Sel õhtul, kui me kohale jõudsime, ütlesin [uksehoidjale] Marc Beneckele, et oleme nimekirjas ja ta eiras mind. Pöörasin ümber ja nägin oma sõbra nägusid ning tundsin, et olen oma riiki alt vedanud.

HARRY KING Oli kuulda muusika buumi. Esimest korda läksin varakult ja ronisin siis rõdule ja seal esireas oli ilus noor naine Azzedine Alaïa kleidis [tegeles oraalseksi] kena ülikonnaga mehe peal. Mõtlesin, et oi kui vapustav koht!''

NORMA KAMALI Marc, uksehoidja ja Steve kandsid minu magamiskoti mantleid. Need valmistati tegelikest magamiskottidest, mis olid vooderdatud partide ja hanede ning metsloomade mustritega flanellist. Inimesed märkasid Marci mantlit ja ostsid selle lootuses sisse saada.

MYRA SCHEER Kaks aastat edasi. Nad palkasid mind instinkti alusel. Umbes esimesel nädalal andis Steve mulle kõnede nimekirja. Andy Warhol, Richard Gere – minu ülesanne oli neile helistada. Andy võttis kõne alati vastu. Mick Jagger ja Keith Richards said konkurentsi, kuid ülejäänud grupp pidi maksma. Sylvia Miles oli kõnede nimekirjas. Helistasin talle ühel õhtul, et anda teada, et režissöör Tobe Hooper tuleb. Ta osales õudusfilmis. Sylvia tuli ja sai rolli. Hiljem ütles ta, et sain Studio 54-s rohkem töökohti kui kunagi agendi juures.

MARC BENECKE (hotelli Edition juhataja, endine Studio 54 uksehoidja) Mind tutvustas Steve Rubelliga turvatöötaja nõbu. Ma olin 19. Algselt võtsin palju teadmisi selle kohta, kes on kes, Lynn Barclaylt [staažikas uksehoidja, kes oli töötanud klubides Arthur ja Regine’s]. Inimesed ütlesid, et Steve tahtis rahvahulka segada nagu salatit või näidendit.

Pilt

Krediit...Allan Tannenbaum / Polaris

Pilt

Krediit...RPM

Pilt

Krediit...Richard Drew / Associated Press

VALERIE LeGASPI (mõjuka moelooja Larry LeGaspi lesk, Kissi, LaBelle'i, Grace Jonesi ja George Clintoni futuristlike välimuste looja) Teised klubid olid teistsugused. Mu gei-sõbrad olid väga androgüünse välimusega ja ma ei tea, et kui me läksime Paradiisi garaaži, mis oli geikloonide välimusega, hindasid nad meid täpselt. Studio 54-s armastasid nad väga meiesuguseid lapsi, kes olid moefriigid.

GEORGE CARR (moedisainer) 1977. aastal palkas mind Calvin Klein tööle oma uude meesterõivaste ettevõttesse. Ma sain minna stuudiosse 54 koos oma venna Zackiga, kes kujundas Calvinile. Koht tundus müütiline. See oli nagu minu loss igal õhtul. Marc lasi tõstesilla alla ja lasi need noored New Yorgi printsid siseneda.

ANTON PERICH See oli maailma valjuhäälseim disko, kuid sellel olid tumedad nurgad, kus sai sosistada. Ma nägin [legendaarset kulturit] Charles Jamesit Elsa Perettiga rääkimas, Truman Capote rääkimas Halstoniga, Diane von Furstenberg rääkimas Tennessee Williamsiga, Bianca Jagger Patti Smithiga. Ma olin hämmastunud, kui nägin alaealisi inimesi ringi jooksmas. Brooke Shields kasvas seal üles.

CORNELIA KÜLALINE (näitleja) Olin 13-aastane, kui sinna esimest korda läksin. Mäletan, et Marc oma Norma Kamali mantlis seisis hüdrandil, nii ilus. Mäletan mai tai baare ja piña coladasid ülemise korruse rõdul. Varem sain neid ilma alkoholita. Ma sõitsin siis ja läksin pärast koju oma vanemate juurde [seltskonnategelane C.Z. ja Winston Frederick Churchill Guest] korteris. Ma pidin hommikul üles tõusma, et kooli minna ja Long Islandile ja lauta minna.

NORMA KAMALI Ian Schrager mõistis kohe, et kogemusest saab kõike ja et kõik tulevad tagasi erineva kogemuse saamiseks ja ta muudaks iga kord iga kord erinevaks. Ta on selline detailifriik. Tema jaoks olid detailid kõik.

Pilt

Krediit...Andy Warholi kujutavate kunstide sihtasutus, Inc., litsentseeritud Artists Rights Society (ARS) kaudu, New York; Andy Warholi muuseum

L.J. KIRBY (baarmen stuudios 54) Ma töötasin seal baarmenina 1979. aasta suvest kuni 1980. aasta veebruarini. Mäletan, et arvasin, et sissepääs on kallis – teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti 12 dollarit [umbes 47 dollarit 2020. aasta dollarites] ning reedeti ja laupäeviti 15 dollarit. See avati kell 22.00 ja seal pakuti likööri kuni kella neljani. Nad ei suletud kunagi enne kella 6.00. See oli sularahabaar ja enamik inimesi jõi viina – ma arvan, et Smirnoff või Stoli. Olen Jerseyst pärit laps ja mind vapustas see, et inimesed annavad iga joogi eest 1 dollari jootraha.

RON GALELLA Olin seal tavaliselt 11 paiku, sest see oli parim aeg. Steve Rubell oli kutsunud kõik linna kuulsused narkootikume tooma ja tantsima. Ta oli nii tark. Ta teadis, et kuulsused tulevad, sest neile meeldis kohtuda teiste kuulsustega.

SCOTT ROLLINS (etenduskunstniku Richie Gallo biograaf, tuntud Lemon Boy nime all, kuna ta märkis sidrunitega oma tänavaesinemiste piire) Kui vaadake neile aegadele tagasi, Bowie ja New York Dolls tegid kõik endast oleneva, riietusid, et välja minna. Richie ei teinud tänaval ja klubidel vahet. Ta riietuks võrkbodidesse, mille all poleks midagi ja üks litritega kinnas . Ta sättis end diskopalli alla ja tõstis käe ning kinnas sädeles valgusvihus. Michael Jackson ütles alati, et sai kinda idee ühelt fotosessioonilt kunstijuhilt. Ta sai selle tõesti Richielt.

MARC BENECKE Ma pole kunagi olnud nii superstaarilmunud, kuid mäletan väga eredalt, kui Farrah Fawcett esimest korda klubisse tuli. Juurde sõitis valge limusiin ja ta väljus valgete blondide juustega ja üleni valges. Mäletan, et sadas lund. See totaalne Hollywoodi filminägemus sai ellu.

BOB COLACELLO (Andy Warholi intervjuu toimetaja) Disko tekkis hetkedel, mil beebibuumi põlvkonnad protestimise lõpetasid ja tantsima hakkasid. Mustanahalistes klubides alguse saanud ja geiklubidesse rännanud diskol oli tugev sünkoopbiit, kuhu võis liikuda igaüks. Sa võiksid teha oma samme ja hüpata üles-alla nagu laps. Siis tuli kokaiin.

Pilt

Krediit...Bettmann, Getty Images kaudu

Pilt

Krediit...Bettmann, Getty Images kaudu

Pilt

Krediit...Rose Hartman

JUDY LIGHT Igal pool klubis oli tunda popperi lõhna. Enne L.G.B.T.Q.-d olid Studio 54 vannitoad. Teil polnud aimugi, kes keegi on.

ZANDRA RHODES (moedisainer) On üks väga piinlik pilt, kus ma magan Tina Chow kõrval, kes samuti magas. Ma ei ole tegelikult ööklubiinimene. ma ei joo. Kui sul on aga rohelised juuksed ja sa kannad kleiti, mille peal on suled, arvavad inimesed automaatselt, et oled uimaseks saanud.

BOB COLACELLO Me tegime kokaiini selleks, et mitte ennasthävitada, vaid selleks, et hiljem üleval olla ja veel tantsida ning loodetavasti kohtuda kellegagi, keda koju viia. Pill oli leiutatud ja me ei teadnud veel AIDSist. Kõik need asjad said kokku väga lühikese aja jooksul 1977–1980.

CORNELIA KÜLALINE Halston ja Steve ning need inimesed kaitsesid mind väga. Mäletan paar korda, et Halston ütles: tule, me läheme. Nad liigutaksid mind. Nad teadsid, mis toimub.

BOB COLACELLO Suurepärane oli see, et kaameraga telefone polnud. Sellised staarid nagu Diana Ross, Ryan O’Neal ja Jack Nicholson võiksid kedagi nuhtleda ega peaks muretsema, et see ajakirjanduses ilmub.

CORNELIA KÜLALINE Roy Cohni õiguspartneril Tom Bolanil oli pildistamiseks väike Instamaticu kaamera. Inimesed ei kartnud eksida. Nüüd, kui disainer teeb ühe halva kleidi ja see on Instagramis, on see rikutud.

BOB COLACELLO Fotograafid pidid andma oma kontaktlehed Steve Rubellile heakskiidu saamiseks üle. Oli küll inimesi, kes toitis kuulujuttude kolonne, kuid nad pidid ootama kuni kell 3 hommikul või järgmisel päeval koju jõudsid. See kõik oli palju kontrollitum ja vähem anarhistlik.

RENNY REYNOLDS 1978. aasta uusaastaõhtuks, sõna otseses mõttes viimaseks suuremaks peoks enne Iani ja Steve'i arreteerimist [ja maksudest kõrvalehoidumise eest vangisaamist], lõime kogu pearuumi jaoks jääseinad. Jääfirmal olid kaasas jääplokid ja purustatud jääga kotid ning nad ütlesid mulle, et kui kasutate purustatud jääd plokkide vahel, toimib see nagu mört. Valgustasime jääd musta valgusega, mis oli helendava sinisena. Meil oli sügavuse jaoks paar jalga kunstlund. Kui ma esimest korda sisse astusin, tundusid seinad justkui härmatised, kuid välimiste kihtide sulades muutusid need palju ilusamaks. Seal oli ka teemanditolmu. Ma kasutasin teemanditolmu mitu korda. Igal hommikul võisite kõndida mööda West 53. tänavat klubi tagaosas ja näete seda sädelevat.


Stuudio 54: Öömaagia

5. juulini Brooklyni muuseumis, 200 Eastern Parkway; 718-638-5000, brooklynmuseum.org . Muuseum on ajutiselt suletud seoses murega koroonaviiruse pärast.