Prantsusmaa lubas rüüstatud aarded tagastada. Kuid vähesed suunduvad tagasi.

Riik näis olevat Aafrika kultuuripärandi taastamisel teejuht. Kuid aasta pärast teedrajavat aruannet on juhtunud vähe.

Senegali president Macky Sall, paremal, võttis 17. novembril Dakaris tseremoonial vastu Omar Saidou Talli mõõka. Mõõk peeti Prantsusmaal.

Aasta tagasi sel nädalal ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron oma teedrajavas teadaandes, et tema riik annab Aafrika Benini osariigile tagasi 26 rüüstatud aaret. See oli endise koloniaalvõimu juhi julge avaldus. Ta võttis vastu ka tema tellitud sõltumatu raporti, mis saatis lööklaineid läbi muuseumide üle kogu maailma.

Aruandes soovitasid kaks akadeemikut, Bénédicte Savoy ja Felwine Sarr, et esemed eemaldataks koloniaalajal ilma nende päritoluriigi nõusolekuta. jäädavalt tagasi saada , kui riik neid palub.

Kuid 12 kuud hiljem ja kaks aastat pärast seda, kui hr Macron lubas Burkina Fasos peetud kõnes võimaldada Aafrika pärandi ajutist või püsivat tagastamist Aafrikale, pole täiendavaid edusamme tehtud.

Prantsusmaa teatas, et vaatab läbi kõik Aafrika riikide taotlused konkreetsete objektide kohta ja taotleb muul viisil alternatiivseid kultuurivahetuse vorme, näiteks pikaajalisi laene. Benini aarded jäävad Pariisi ootama parlamendi seadusandlust, mis lubaks nende tagastamist, ja teatati veel ainult ühest tagastamisest: 19. sajandi vaimsele juhile ja sõjaväeülemale Omar Saidou Tallile kunagi kuulunud mõõga tagastamisest Senegalile.

Sellegipoolest on muutus prantslaste mõtlemises, kuigi poliitikas vaid arglikult kajastatud, ajendanud muutma globaalset suhtumist tagastamisse. Arutelud, väljaanded ja avalikud või eraalgatused on esile kerkinud, et toetada Aafrika kampaaniat oma kultuuripärandile juurdepääsuks, millest enamik asub endiste Euroopa kolonisaatorite muuseumides. Sel kuul teatas miljardär George Sorose asutatud Open Society Foundations nelja-aastasest 15 miljoni dollari suurusest algatusest, mille eesmärk on aidata Aafrikal rüüstatud kultuuriobjektid tagasi saada.

Pilt

Krediit...Alain Jocard / Agence France-Presse – Getty Images

Prantsuse raporti kaasautor hr Sarr ütles ühes intervjuus, et intellektuaalid, kunstnikud, kodanikuühiskond ja teadlased arutavad Euroopas, Aafrikas ja Ameerika Ühendriikides üha enam tagastamise küsimust. Sellest on saanud keskne küsimus ja on tehtud tõelisi edusamme.

Kuid Prantsusmaal ei liigu asjad nii kiiresti, kui oleksime soovinud, lisas hr Sarr. Prantsusmaa valitsus püüdleb kesktee poole, mis oleks tagastamise ja ringluse segu. Ajaloolisest vaatenurgast on see taganemine.

Prantsuse kultuuriminister Franck Riester, kes rääkis päev pärast 19. sajandi mõõga üleandmist Senegalist Dakarist telefoniintervjuus, kaitses edusamme. Ta ütles, et prantslaste mõtlemises pole midagi muutunud.

Ta märkis, et kuigi Savoy-Sarri raport on huvitav ja kaugeleulatuv, ei kohusta see presidenti ega valitsust mingil moel. Hr Riester ütles, et tema ministeerium oli hõivatud hr Macroni Burkina Fasos peetud kõne ellu viimisega.

Ärgem taandagem seda küsimust lihtsalt öeldes, et anname objektide omandiõiguse üle, sest see on palju keerulisem, ütles hr Riester. Kui riigid küsivad meilt tagastamist, uurime seda koos nendega. Ta märkis, et mõned Aafrika riigid eelistasid tegelikult pikaajalisi laene ja abi kuraatorite koolitusel, rahastamisel, konserveerimisel ja muuseumide ehitamisel.

Hr Riester ütles, et inimkonna pärand peaks olema kõigile ja kõikjal kättesaadav ning kunsti puhul pole omandiõigus see, mis oluline.

Raporti teine ​​autor pr Savoy ütles ühes intervjuus, et pilt oli viltu. Ta märkis, et peaaegu kõik on väljaspool Aafrikat ja peaaegu mitte midagi pole Aafrikas. Me vaatame skandaalset tasakaalustamatust.

Suurbritannias ja Saksamaal, kahes teises endises koloniaalriigis, on Macroni kõne ja Savoy-Sarri raport õhutanud arutelu valitsus- ja muuseumiringkondades.

Pilt

Krediit...Philippe Wojazer / Reuters

Saksamaa tagastab mõned objektid, on lubanud tagastada teised ja on üldiselt omaks võtnud restitutsiooni mõiste.

Sel aastal Saksamaa 16 osariigi föderaalvalitsus ja kultuuriministrid kokku leppinud ühtsed juhised riigi endistest kolooniatest tänapäeval õiguslikult või moraalselt õigustamatul viisil viidud esemete repatrieerimiseks ja eraldas 1,9 miljonit eurot ehk umbes 2,1 miljonit dollarit selliste esemete päritolu uurimiseks.

Osana sellest protsessist inimjäänused sajandi eest Namiibias toimunud põlisrahvaste veresaunast on antud Aafrika riigile tagasi, nagu ka 15. sajandi kivirist ja perekonna piibel ja piits, mis kunagi kuulus tähtsale hõimupealikule.

Saksa koloniaalajastu meenutamist varjutas pikka aega natsionaalsotsialistliku ebaõigluse kriitiline uurimine, ütles Saksa kultuuriminister Monika Grütters meiliintervjuus. Kuid me peame kandma ka oma ajaloolist vastutust selles valdkonnas.

Ta ütles, et restitutsioonid ei jätaks Euroopa muuseume Aafrikast tühjaks, sest riigid ja kogukonnad küsivad peamiselt oma ajaloo ja kultuurilise identiteedi jaoks erilise tähtsusega esemeid.

Pilt

Krediit...Hayoung Jeon/EPA, Shutterstocki kaudu

Briti muuseum, mille kogudes on 73 000 Sahara-tagusest Aafrikast pärit eset, on võtnud teistsuguse lähenemise. Seal ei ole tagastamine võimalik: seaduse järgi ei saa muuseum oma kogu jagada. Selle asemel osaleb see partnerlusprogrammis Aafrika riikidega, et anda laenu ning anda nõu muuseumide, kogude ja kuraatorimeeskondade ehitamisel.

Muuseumi direktor Hartwig Fischer ütles ühes intervjuus, et kollektsiooni väärtus peitub selle laiuses, keerukuses ja ühtsuses. Ta kirjeldas asutust kui universaalset muuseumi, mille kasusaajad ja lõpuks omanikud on selle maailma kodanikud.

Hr Fischer ütles, et Briti Muuseum laenab J.K.-le 12 olulist objekti. Randle Center, järgmisel aastal Nigeerias Lagoses avatav kultuurikeskus, mis keskendub Lääne-Aafrika jorubade ajaloole ja kultuurile. Objektid antakse laenule kolmeks aastaks, pikendamisvõimalusega, ütles ta.

Hr Fischer lisas, et muuseum laenutab ka märkimisväärsel hulgal esemeid Benini kuninglikule muuseumile, mis avatakse 2023. aastal Nigeerias Benini linnas. Paralleelselt toimuvad vestlused Ghana Accra ametnikega, et aidata välja töötada rahvuslik muuseum. muuseum, ütles ta. Igal juhul jääks Briti Muuseumile tükkide omandiõigus, mis läheks laenuks Aafrikasse.

Pilt

Krediit...Dan Kitwood / Getty Images

Geoffrey Robertson, Briti-Austraalia inimõiguste jurist ja uue tagastamisraamatu autor Kellele kuulub ajalugu? ütles, et sellest ei piisa. Hr Robertson nõuab tungivalt, et Briti Muuseum annaks Nigeeriale tagasi Benini pronksi – skulptuurid ja reljeefsed tahvlid, mis rüüstati 1897. aasta Briti ekspeditsioonil. Ta nõuab ka muid tagastamisi, sealhulgas Parthenoni marmori tagastamist.

Vaevalt nädal möödub ilma vabanduseta koloniaalbarbaarsuse pärast, ütles hr Robertson ühes intervjuus. Ta lisas, et vabandused on odavad. Ainus tõeline vabandus on saagi tagasi andmine.

Ta ütles, et Euroopa muuseumid ei ole avatud vägivaldsetest koloniaaloludest, mille käigus konfiskeeriti mõned esemed, mille seinasildid olid tema sõnul täis pooltõdesid ja eufemisme.

Organisatsiooni presidendi Patrick Gaspardi, endise Ameerika Ühendriikide suursaadiku Lõuna-Aafrikas, kes sündis praeguse Kongo Demokraatliku Vabariigi aladel, sõnul oli koloniaalvägivalla pärandi heastamine liikumapanev jõud Avatud Ühiskonna 15 miljoni dollari suuruse lubaduse taga. . Ta ütles ühes intervjuus, et kultuuripärandi tagastamine aitaks tugevdada Aafrika noori ja aidata kaasa kontinendi demokraatlikule protsessile. Ta lisas, et 15 miljoni dollariga toetatakse tagastamisega seotud rohujuuretasandi organisatsioone ning rahastatakse kohtuvaidlusi, uuringuid ja arutelusid.

Ideaalses maailmas, ütles proua Savoy, suudaksid Aafrika riigid endale olulisi objekte kindlustada ja neid soovikohaselt ringlema panna. Ta lisas, et kõik Euroopa kogudesse jäänud augud täidaksid kümned tuhanded praegu muuseumireservides olevad Aafrika objektid.

Ja ideaaljuhul teeksid Euroopa muuseumid tema sõnul rohkem pingutusi, et jutustada lugu sellest, kuidas need objektid sinna üldse jõudsid.